![]() |
||||
|
|
| |||
|
|
Killukesi meie välismisjoni ajaloost1806. a läks misjonitööle Aafrikasse esimene eestimaalane Gustav Reinhold Nyländer. Süstemaatilisem misjonitöö toetamine sai alguse 1841. aastal, mil meie kirik otsustas ühineda Saksa Leipzigi misjoniseltsiga. Kogudused toetasid välismisjonitööd suure armastusega. 1856. aastast alates peeti kolmekuningapäeval misjonipüha. Hakati levitama misjoniteemalisi lendlehti ning pidama misjoniteemalisi piiblitunde. 1862. a läks misjonitööle esimene eesti soost mees Hans Tiismann. 1891 loodi Eestis Misjonikonverents, mis tuli kokku kord aastas ja kuhu kuulusid peaaegu kõik Eestimaa kirikuõpetajad. Anti välja eestikeelset misjonilehte ja traktaate. Peeti vabaõhujumalateenistusi-misjonipühi, kogudustes korraldati misjonitunde. Tavaliselt said eestlastest misjonärid oma koolituse Saksamaal. Eestimaa konsistoorium toetas peale Leipzigi Misjoniseltsi veel Baseli, Hermannsburgi, Barmeni ja mõningaid muid Saksa misjoniseltse. 1896. a hukkusid Aafrikas veretunnistajatena misjonärid Evald Oviir ja tema lätlasest kolleeg Karl Segebrok. 1897. a otsustas Soome Misjoniselts hakata eestlastest õpilasi oma misjonikooli vastu võtma. Kooli lõpetanud jäid Soome Misjoniseltsi teenistusse. 16. septembril 1919 asutati Eesti Evangeelne Luteri Usu Misjoni Selts. Seltsi eesmärgiks oli Jumala sõna kuulutamine paganaile, kodumaal välismisjoni vastu huvi äratamine ning välismisjoni toetamine. Üle kogu Eesti tekkis misjoniseltsi haruühinguid. 1921.a peeti Rakveres esimene kümnepäevane misjonikursus, mille sihiks oli luteri usu põhimõtete ja misjonitöö tutvustamine. 1940. aastal misjonitöö keelati. 1993. a läkitati taas välja misjonär – Anu Väliaho Venemaale. 1994 peeti Haapsalus taas EELK misjonikonverents. 1997 asutati EELK Misjonikeskus. 1998 alustas tööd Misjonikoor ning toimusid Tartus esimesed EELK misjonipäevad. 1999 läks Venemaale misjonitööle Liliann Keskinen (Grünvald). 2004 läkitati Keeniasse Rael Leedjärv ning lühiajalisele tööperioodile Ida-Siberisse Pille Kruus. Misjonärid 1806-II maailmasõda: Gustav Reinhold Nyländer 1806-1825 Aafrika Carl Hugo Hahn 1841-1873 Aafrika Hans Tiismann 1862-1869 Palestiina, Aafrika Arnold Nerling 1862-1867 India Sigmund Hauff 1864-1865 Hiina Carl Theodor Hasselblatt 1867-1882 Aafrika Johannes Hesse 1869-? India Heinrich Alfred Grubert 1871-1876 India Gristoph Bransfeld 1880-1896 India Oscar Thal 1889-1896 Aafrika Evald Julius Ovir 1895-1896 Aafrika Hildegard Prozell 1896-1910 India Carl Luckin 1900-1908 Aafrika Ernst Martin Brutzer 1900-1904 Aafrika, 1906-1919 India Richard Hoffmann 1901-1919 India Hendrik Tuttar 1903-1907 Aafrika Hans Raud 1904-1953 Euroopa Eva von Gernet 1905-1932 India Elisabeth von Engelhardt India Bertha Lajus Hiina Martin Meedar 1905-1938 Hiina Leonhard Blumer 1907-1930 Aafrika Aleksander Eisenschmidt 1908-1936 Aafrika Hendrik Kokamägi 1910-1917 Hiina Aleksandra Liblik 1910-? Egiptus Luise Einberg-Lehto 1912-1931 Aafrika Richard Reusch 1922-1958 Aafrika Paul Knutson 1937-? India Wilhelm Johan Leonhard Blumer 1936-? Aafrika Aleksis Berg 1939-1948 Hiina Julius Juhkentaal 1945-1948 India Misjoniajaloo teemal veel: aastatest 1919-1940 meie misjonäridest Aafrikas lühiülevaade Raamatuid: Karin Hiiemaa "Südame kutsel. Eesti misjonärid Aafrikas". Olion 2000 Taimi Proos "Südametunnistuse pärast. Hendrik Kokamägi elust ja tööst". Eesti Piibliselts 2002 | |||