misjoniüritused misjonikoor ajakiri M-failid Neljapäev, 24. mai 2012

misjonitööle läkitamine
Ajalugu
Perekond Keskinenid
Rael Leedjärv
Perekond Väliahod

KONTAKT:
E-N 10-16
Tehnika 115
10139 Tallinn
tel 646 4760
e-post: mk@eelk.ee

Annetused:
1120254269 Swedbank 10602016015008
SEB Pank
113230-426398
Nordea Soomes
 

Killukesi meie välismisjoni ajaloost

Misjoniidee jõudis Eestisse vennastekoguduse kaudu 18. sajandi esimesel poolel. Herrnhuti vendade misjonitöö uudised laiast maailmast äratasid maarahvas huvi teiste maade ja rahvaste vastu.

1806. a läks misjonitööle Aafrikasse esimene eestimaalane Gustav Reinhold Nyländer.

Süstemaatilisem misjonitöö toetamine sai alguse 1841. aastal, mil meie kirik otsustas ühineda Saksa Leipzigi misjoniseltsiga. Kogudused toetasid välismisjonitööd suure armastusega.

1856. aastast alates peeti kolmekuningapäeval misjonipüha. Hakati levitama misjoniteemalisi lendlehti ning pidama misjoniteemalisi piiblitunde.

1862. a läks misjonitööle esimene eesti soost mees Hans Tiismann.

1891 loodi Eestis Misjonikonverents, mis tuli kokku kord aastas ja kuhu kuulusid peaaegu kõik Eestimaa kirikuõpetajad. Anti välja eestikeelset misjonilehte ja traktaate. Peeti vabaõhujumalateenistusi-misjonipühi, kogudustes korraldati misjonitunde.

Tavaliselt said eestlastest misjonärid oma koolituse Saksamaal. Eestimaa konsistoorium toetas peale Leipzigi Misjoniseltsi veel Baseli, Hermannsburgi, Barmeni ja mõningaid muid Saksa misjoniseltse.

1896. a hukkusid Aafrikas veretunnistajatena misjonärid Evald Oviir ja tema lätlasest kolleeg Karl Segebrok.

1897. a otsustas Soome Misjoniselts hakata eestlastest õpilasi oma misjonikooli vastu võtma. Kooli lõpetanud jäid Soome Misjoniseltsi teenistusse.

16. septembril 1919 asutati Eesti Evangeelne Luteri Usu Misjoni Selts. Seltsi eesmärgiks oli Jumala sõna kuulutamine paganaile, kodumaal välismisjoni vastu huvi äratamine ning välismisjoni toetamine.
Üle kogu Eesti tekkis misjoniseltsi haruühinguid.

1921.a peeti Rakveres esimene kümnepäevane misjonikursus, mille sihiks oli luteri usu põhimõtete ja misjonitöö tutvustamine.

1940. aastal misjonitöö keelati.

1993. a läkitati taas välja misjonär – Anu Väliaho Venemaale.
1994 peeti Haapsalus taas EELK misjonikonverents.
1997 asutati EELK Misjonikeskus.
1998 alustas tööd Misjonikoor ning toimusid Tartus esimesed EELK misjonipäevad.
1999 läks Venemaale misjonitööle Liliann Keskinen (Grünvald).
2004 läkitati Keeniasse Rael Leedjärv ning lühiajalisele tööperioodile Ida-Siberisse Pille Kruus.

Misjonärid 1806-II maailmasõda:

Gustav Reinhold Nyländer 1806-1825 Aafrika
Carl Hugo Hahn 1841-1873 Aafrika
Hans Tiismann 1862-1869 Palestiina, Aafrika
Arnold Nerling 1862-1867 India
Sigmund Hauff 1864-1865 Hiina
Carl Theodor Hasselblatt 1867-1882 Aafrika
Johannes Hesse 1869-? India
Heinrich Alfred Grubert 1871-1876 India
Gristoph Bransfeld 1880-1896 India
Oscar Thal 1889-1896 Aafrika
Evald Julius Ovir 1895-1896 Aafrika
Hildegard Prozell 1896-1910 India
Carl Luckin 1900-1908 Aafrika
Ernst Martin Brutzer 1900-1904 Aafrika, 1906-1919 India
Richard Hoffmann 1901-1919 India
Hendrik Tuttar 1903-1907 Aafrika
Hans Raud 1904-1953 Euroopa
Eva von Gernet 1905-1932 India
Elisabeth von Engelhardt India
Bertha Lajus Hiina
Martin Meedar 1905-1938 Hiina
Leonhard Blumer 1907-1930 Aafrika
Aleksander Eisenschmidt 1908-1936 Aafrika
Hendrik Kokamägi 1910-1917 Hiina
Aleksandra Liblik 1910-? Egiptus
Luise Einberg-Lehto 1912-1931 Aafrika
Richard Reusch 1922-1958 Aafrika
Paul Knutson 1937-? India
Wilhelm Johan Leonhard Blumer 1936-? Aafrika
Aleksis Berg 1939-1948 Hiina
Julius Juhkentaal 1945-1948 India

Misjoniajaloo teemal veel:
aastatest 1919-1940
meie misjonäridest Aafrikas
lühiülevaade

Raamatuid:
Karin Hiiemaa "Südame kutsel. Eesti misjonärid Aafrikas". Olion 2000
Taimi Proos "Südametunnistuse pärast. Hendrik Kokamägi elust ja tööst". Eesti Piibliselts 2002

Lehe algusesse
     
Võtmete meelevald